Kosmosest • Uudiskiri #1 🇪🇪💫
Esimene eestikeelne kosmose-uudiskiri. • The first Estonian edition of the newsletter.
NB! Eestikeelne uudiskiri kolis allolevale aadressile:
Tere, planeet Maa elanik.
Minu eesmärk on selle uudiskirja kaudu avada lugejale aknake universumisse—seda läbi kosmoseteadlase vaatenurga ning harutades keerulised teemad ja viimased avastused jupihaaval (või tähthaaval…) lahti. Kasutan seda ka võimalusena omaenda töö ja edusammude jagamiseks.
Alustasin septembris 2022 doktorantuuri tähe- ja planeedi tekke valdkonnas Saksamaal, Euroopa Lõuna-Observatooriumi (ESO) nimelises organisatsioonis. Sellele etapile eelnes kaheaastane töökogemus Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) ja magistrikraad Liège’i Ülikoolis Belgias. Pole üldse segane seletada, et enne olin ESAs ja nüüd ESOs, eks? Enne ülikooli ja astrofüüsikaga tõsiselt tegelemist hakkasin aga ennast valdkonnaga kurssi viima läbi kosmoseagentuuride ja observatooriumide veebigaleriide, kus sirvisin ilmselt tuhandeid pilte läbi. Nendel lehtedel oli piltide juurde teaduslikud seletused lisatud, mis panid mind mõistma, kui oluline teaduse lahtiseletamine ja populariseerimine on. Teadusajakirjanike lihtsasti mõistetavad selgitused õpetasid mulle keskkooliõpilasena udukogude ja galaktikate füüsikat ning suunasid selle valdkonna kutsumusele.
Mõned minu lemmik-astrofotod said mu vanasse sülearvutisse salvestatud ja nüüd tundub hea mõte neid esimeses uudiskirjas jagada. Alustame lummavalt värvirikka vaatega Laguuni udukogule.
Udukogud (inglise keeles “nebula”, mis tuleb ladina keelest “pilv” või “udu”) on nii visuaalselt kui ka oma tekkemehhanismide poolest köitvad kosmilised objektid.
Osad udukogud on järelkajad massiivse tähe plahvatusest supernoovana. Tähe väliskihid paiskuvad kosmosesse ning plahvatuse lööklaine moodustab tähtedevahelise gaasi osakestega kokkupõrgates kõikvõimalikke kujundeid. Maaliliste kihtide värvid sõltuvad erinevate keemiliste elementide olemasolust ja esindatusest. Need elemendid on sünteesitud tähe tuumas ning leiavad tähe elutsükli lõpus läbi plahvatuse tee kosmosesse—just nii jõuavad elemendid nagu räni ja raud “ringlusesse”.
Teist tüüpi udukogude teke hõlmab samuti tähe elutsüklit, kuid seda natuke tagasihoidlikuma tähe gravitatsioonilise kollapsi tagajärjel.
Allpool avaneb vaade tähe tekkimise piirkonnale Orioni udukogus. Siin on kombineeritud mitu kaadrit võimsa maapealse teleskoobi-rajatisega ESO VLT (Very Large Telescope ehk Väga Suur Teleskoop—miks nime nuputada, kui saab otse asja juurde minna). Täpsemalt kasutati HAWK-I nimelist infrapunakaamerat. Kusjuures minu praeguse uurimistöö andmed on just VLT’lt pärit.
Helixi udukogus näeme molekulaarse vesiniku jutte.
Liikudes galaktikate juurde, vaatame Messier 94 galaktika tähepuhangu-ketast (ingl starburst). Sädelevad osad koosnevad paljudest noortest, eredatest tähtedest ning uusi tähti tekib kiire tempoga juurde.
Siin on pildigaleriid, mida sirvisin:
Hiljutisemalt on avalikkuse tähelepanu püüdnud Webbi kosmoseteleskoobi pildid ning avastused nende esimese satsi ilmumisest juulis 2022. Ning seda arusaadavalt—ülitundlikud instrumendid võimaldavad universumit infrapunavalguses näha selgemini kui kunagi varem. Järgmises uudiskirjas kasutangi hiljutist Webbi pilti, et täpsemalt kirjeldada tähe ja planeetide tekkimise tagamaid.
Erinevatel lainepikkustel läbiviidud vaatlused võimaldavad tänu täiendavatele andmetele astronoomilisi uuringuid paremini läbi viia. Isegi kui kasutusele on uus ja põnev Webbi teleskoop tulnud, siis Hubble on endiselt tööjõus ning osalesin isegi hiljuti taotluselt sellega andmete kogumiseks.
P.S. Minu töökeel on inglise keel ning osad sõnastused võivad eesti keeles natuke kohmakad olla.
Aitäh lugemast!
Meeldis lugeda? Kutsun Teid uudiskirja oma ringkonnaga jagama, et informatiivse sisuga teisteni paremini jõuda ✨
Kui tekkis huvi minu teekonnast astronoomias rohkem teada:
Minu koduleht - mlaru.com
—MLA